Ölümsüzlüyüm
Burada olmaqdan çox yoruldumBütün uşaqca qorxularım tərəfindən yatızdırılmışVə əgər getməlisənsəKaş ki indicə getsənÇünki varlığın hələ də buradadırVə məni tək qoymayacaqBu yaralar sağalacaq kimi görünmürBu ağrı çox gerçəkdirZamanın silə bilmədiyi çox şey var
(Nəqarət)Sən ağlayanda mən bütün göz yaşlarını silərdimSən qışqıranda mən bütün qorxularınla savaşardımVə bütün bu illər boyunca sənin əlini tutdumAmma sən hələ də mənə tamamən sahibsən
Məni işığınla cəzb edərdinAmma indi sənin geridə qoyduğun həyata bağlıyamÜzün, məni bir zamalar xoş olan yuxularda təqib edirSəsin, bütün ağlımı apardıBu yaralar sağalacaq kimi görünmürBu ağrı çox gerçəkdirZamanın silə bilmədiyi çox şey var
(Nəqarət)
Özümə deməyə çox çalışdımSənin getdiyiniAmma hələ də mənimlə olmağına baxmayaraqMən həmişə yalnız idim
(Nəqarət)
El meu immortal
Estic tan cansada de ser aquíReprimida per totes les meves pors infantilsI si has de marxarTan de bo tan sols marxessisPerquè la teva presència encara roman aquíI no vol deixar-me solaAquestes ferides sembla que no es curenAquest dolor és simplement massa realHi ha tantes coses que el temps no pot esborrar
(Tornada)Quan ploraves, jo eixugava totes les teves llàgrimesQuan cridaves, jo espantava totes les teves porsI t'he agafat la mà durant tots aquests anysPerò encara ho tens tot de mi
Abans em captivaves amb la teva llum ressonantPerò ara estic rodejada per la vida que vas deixar enrereEl teu rostre sotja el meus abans agradables somnisLa teva veu ha fet fugir tot el meu senyAquestes ferides sembla que no es curenAquest dolor és simplement massa realHi ha tantes coses que el temps no pot esborrar
(Tornada)
He provat tan intensament a dir-meQue has marxatPerò tot i que encara ets amb miHe estat sola tota l'estona
(Tornada)
Můj Nesmrtelný
Jsem tak unavena životem,dusím se všemi svými dětinskými strachy.A jestli musíš odejít,přeji si, abys odešel hned.Protože Tvá přítomnost stále setrvává zde,a tak nemohu být sama.
Tyto rány nevypadají, že by se kdy zahojily.Tahle bolest je až příliš skutečná.Je toho jednoduše tolik, že to čas nedokáže vymazat.
Když jsi plakal, stírala jsem všechny tvé slzy.Když jsi křičel, bojovala jsem se všemi tvými obavami.A držela jsem tě za ruku po celá ta léta.Ale stálejsem to já.
Upoutával jsi měsvým rezonujícím světlem.Teď jsem připoutána k životu, který jsi tu zanechal.Tvá tvář pronásledujemé kdysi příjemné sny.Tvůj hlas zahnalvšechen můj zdravý rozum.
Tyto rány nevypadají, že by se kdy zahojily.Tahle bolest je až příliš skutečná.Je toho jednoduše tolik, že to čas nedokáže vymazat.
Když jsi plakal, stírala jsem všechny tvé slzy.Když jsi křičel, bojovala jsem se všemi tvými obavami.A držela jsem tě za ruku po celá ta léta.Ale stálejsem to já.
Tolik jsem se snažila uvědomit si, že už tu nejsi.Ale třebaže jsi stále se mnou,jsem pořád sama.
Když jsi plakal, stírala jsem všechny tvé slzy.Když jsi křičel, bojovala jsem se všemi tvými obavami.A držela jsem tě za ruku po celá ta léta.Ale stálejsem to já.
Surematu
Olen nii väsinud olemast siinKoormatud kõigist oma lapselikest hirmudestJa kui sa peadki lahkumaSiis soovin, et sa lihtsalt lähedSest sinu kohalolek on ikka veel siin tunda
Ja see tunne ei jäta mind üksiNeed haavad ei paista paranevatValu on lihtsalt nii tõelineOn tõesti nii palju, mida aeg ei suuda kustutada
Refr.:Kui sa nutaksid, pühiksin ära kõik sinu pisaradKui sa karjuksid, peletaksin kõik sinu hirmudJa ma olen hoidnud sinu kätt kõik need aastadAga ikka veel olen tervenisti sinu
Sa tavatsesid võluda mind oma võbeleva säragaNüüd olen köidetud elu poolt, mille sina juba oled jätnudSinu nägu kummitab mu vanades meeldivates unelmatesSinu hääl, see võttis minult terve mõistuse
Need haavad ei paista paranevatValu on lihtsalt nii tõelineOn tõesti nii palju, mida aeg ei suuda kustutada
Refr.:Kui sa nutaksid, pühiksin ära kõik sinu pisaradKui sa karjuksid, peletaksin kõik sinu hirmudJa olen hoidnud sinu kätt kõik need aastadAga olen ikka veel tervenisti sinu
Olen nii kõvasti püüdnud end veenda - sa oled läinudAga kuigi oled ikka veel minugaOlen olnud üksi, olen olnud üksi
Tervenisti sinu ...Tervenisti sinu
בן האלמוות שלי
נמאס לי כבר להיות כאןמדוכאת מכל פחדיי הילדותייםואם אתה מוכרח לעזובהלוואי שפשוט תעזוב כברכי נוכחותך עודנה משתהה כאןולא מניחה לי לנפשינדמה כי הפצעים אינם מתרפאיםהכאב הזה פשוט אמיתי מדיהזמן לא יכול למחוק כל כך הרבה
(פזמון)כאשר בכית, אני מחיתי את כל דמעותיךכאשר צעקת, אני נלחמתי בכל פחדיךואני החזקתי את ידך כל השנים הללואך עדיין יש לך את כל כולי
היית שובה אותי עם האור המהדהד שלךאך עתה אני כבולה לחיים שהותרת מאחורפניך רודפים את חלומותיי, אשר היו פעם נעימיםקולך הבריח ממני את כל שפיותינדמה כי הפצעים אינם מתרפאיםהכאב הזה פשוט אמיתי מדיהזמן לא יכול למחוק כל כך הרבה
(פזמון)
ניסיתי כל כך חזק לומר לעצמישאתה כבר לא כאןאך למרות שאתה עדיין איתיהייתי לבד כל הזמן הזה
(פזמון)
Minn ódauðlegi
Ég er svo þreytt að vera hér,bæld af öllum bernskulegum óttum mínum.Og ef þú vilt fara,vildi ég að þú færir bara.Því nærvera þín er hér enn,og hún lætur mig ekki vera.Þessi sár virðast ekki gróa,þessi sársauki er bara of raunverulegur.Það er bara allt of mikið sem tíminn getur ekki eytt.
(viðlag)Þegar þú grést þurrkaði ég burtu öll tárin,og þegar þú öskraðir hrak ég burt ótta þína.Og ég hélt í hönd þína öll þessi ár,en þú átt enn mig alla.
Þú töfraðir mig eitt sinn með ljósi þínu,En nú ég er bundin lífinu sem þú skildir eftir.Andlit þitt, sækir á mig í mínum eitt sinn góðu draumum,Röddin þín, hún rak burtu allt geð í mér.Þessi sár virðast ekki gróa,þessi sársauki er bara allt of raunverulegur.Það er bara allt of mikið sem tíminn getur ekki eytt.
(viðlag)
Ég hef reynt svo mikið að segja sjálfri mér,að þú sért farin.En samt þó ert þú enn með mér,er ég búin að vera ein allan tímann.
(viðlag)
イモータル
もうここにはいたくないわ幼い恐怖に押しつぶされてもし旅立つというのなら何も言わず行ってほしいのあなたの影が付かず離れず私をためらわせるから癒えることのないこの傷の痛みはどれほどの時が経とうとも帳消しにならないわ
もし涙を流すなら すべて拭い取ってあげるもし叫ぶなら すべての恐怖を消し去ってあげる長年ずっとあなたの手を取っていた私は今も変わらず あなたを忘れられないでいるの
あなたは共鳴する光で私を虜にさせた今ではあなたのいない人生に取り残されているあなたの顔が 楽しいはずだった私の夢に付き纏いあなたの声が聞こえると 私は正気でなくなってしまう癒えることのないこの傷の痛みはどれほどの時が経とうとも帳消しにならないわ
（サビ繰り返し）
何度も自分に言い聞かせたあなたはもういないとまだ傍にあなたがいたとしても孤独なのは変わらないのね
（サビ繰り返し）
Mijn onsterfelijke
Ik ben het hier aanwezig zijn beuBeteugeld door al mijn kinderlijke angstenEn als jij moet vertrekkenWenste ik dat jij gewoon vertrokOmdat je aanwezigheid hier nog steeds rondwaart/ En het laat me niet met rustDeze wonden schijnen niet te willen helenDeze pijn is gewoon te reeël/ Er is gewoon teveel dat de tijd niet kan wegwissen
(Refrein)Toen jij huilde had ik al jouw tranen weggewistWanneer je wilde schreeuwen wilde ik al jouw angsten bestrijdenEn ik hield je hand vast door al deze jaren heenMaar je hebt nog steeds alles van mij
Het was gebruikelijk dat jij mij bekoorde door jouw weerkaatsende licht (?)Maar nu ben ik gebonden door het leven dat jij achterlietJouw gezicht achtervolgt mijn eens zo aangename dromenJouw stem verjoeg al mijn gezond verstandDeze wonden schijnen niet te willen helenDeze pijn is gewoon te reeël/ Er is gewoon teveel dat de tijd niet kan wegwissen
(Refrein)
Ik heb sterk getracht mezelf bij te brengenDat jij weg bentMaar ik ben al ben je dan nog bij metoch alleen gebleven
(Refrein)
Min udødelighet
Jeg er så lei av å være herUndertrykt av alle mine barnslige frykterOg hvis du må draJeg skulle ønske at du bare ville draFordi din tilstedeværelse ennå henger herOg det vil ikke la meg være aleneDisse sårene ser ikke ut til å groDenne smerten er bare for ekteDet er bare for mye som tiden ikke kan slette
(Refreng)Når du gråt jeg vil tørke bort alle dine tårerNår du vil skrike jeg vil kjempe bort alle dine frykterOg jeg holdt hånden din gjennom alle disse åreneMen du har fortsatt alt av meg
Du pleide å fengsle meg av ditt resonerende lysMen nå er jeg bundet av det livet du etterlot degAnsiktet ditt, det hjemsøker mine en gang hyggelige drømmerDin stemme, den jaget bort all fornuft i megDisse sårene ser ikke ut til å groDenne smerten er bare for ekteDet er bare for mye som tiden ikke kan slette
(Refreng)
Jeg har prøvd så hardt å fortelle meg selvAt du er borteMen om du fortsatt er med megJeg har vært alene hele tiden
(Refreng)
Mój nieśmiertelny
Tak bardzo jestem zmęczona przebywaniem tuPrzytłoczona przez moje wszystkie dziecięce lękiI jeżeli chcesz odejśćChciałabym, abyś o prostu odszedłBo twoja obecność, wciąż się tu przeciągaI nie chce zostawić mnie w spokoju
Te rany zdają się nie goićTen ból jest zbyt prawdziwyJest tego zbyt wiele, by czas mógł po prostu to wymazać
Kiedy płakałeś, ocierałam wszystkie twoje łzyKiedy krzyczałeś, odgarniałam wszystkie twoje lękiI trzymałam twoją dłoń przez wszystkie te lataAle ty wciąż masz całą mnie
Zwykłeś urzekać mnie swoim rozbrzmiewającym światłemTeraz jestem związana przez życie, które pozostawiłeśTwoja twarz nawiedza moje niegdyś przyjemne snyTwój głos wypędził ze mnie cały rozsądek
Te rany zdają się nie goićTen ból jest zbyt prawdziwyJest tego zbyt wiele, by czas mógł po prostu to wymazać
Kiedy płakałeś, ocierałam wszystkie twoje łzyKiedy krzyczałeś, odgarniałam wszystkie twoje lękiI trzymałam twoją dłoń przez wszystkie te lataAle ty wciąż masz całą mnie
Tak bardzo próbowałam wmówić sobie, że odszedłeśAle choć wciąż ze mną jesteśByłam przez cały czas sama
Kiedy płakałeś, ocierałam wszystkie twoje łzyKiedy krzyczałeś, odgarniałam wszystkie twoje lękiI trzymałam twoją dłoń przez wszystkie te lataAle ty wciąż masz całą mnieMnie… mnie...
Nemuritorul meu
M-am săturat să stau aiciSufocată de frica mea copilăreascăŞi dacă trebuie să pleci. îmi doresc să o faci si gataPentru că prezenţa ta continuă să fie aici şi nu mă lasă în paceAceste răni par să nu se mai vindece, durerea este prea vieSunt prea multe lucruri pe care timpul nu le poate şterge
Când ai plânge, ţi-aş sterge toate lacrimileCând ai ţipa, ţi-aş alunga toată teamaŞi te-am ţinut de mână în toţi aceşti aniDar încă îi aparţin în întregime.
Obişnuiai să mă atragi cu lumina ta vibrantăDar acum sunt legată de viaţa pe care ai lasat-o în urma taChipul tău bântuie visele mele care odată erau plăcuteVocea ta a alungat toată raţiunea din mintea meaAceste răni par să nu se mai vindece, durerea este prea vieSunt prea multe lucruri pe care timpul nu le poate şterge
chorus repeat
Am încercat din răsputeri să-mi spun că nu mai eştiDeşi eşti incă lângă mine, am fost singură în tot acest timp.
Dar încă-ţi aparţin în întregimeÎn întregime
Pavdekshmeria ime
Jam shum e lodhur nga te qenurit ketue penguar nga frikerat feminoredhe nese duhet te ikeshdo te uroja qe vetem te ikjese prezenca jote zgjati shum gjatedhe nuk do me ler te qetketo plage nuk duken te sherohenkjo dhumbje eshte shume e verteteeshte kaq shume sa koha nuk mund ta fshije
(Ref)Kur ti qaje un ti fshija lotetkur ti therisje une luftoja frikerat e tuadhe une mbaja doren tende gjithe keto vjetpor ti akoma ke gjithcka nga une
Ti me pushtoje me driten tende rezellitesepor tani une jam e bllokuar nga jeta qe le pasfytyra jote,gjuan endrat e lumturazeri yt, largoi tere arsyen ne muaKeto plage nuk duken te sherohenkjo dhimbje eshte shume e verteteeshte kaq shume sa koha nuk mund ta fshije
Jam munduar kaq shume ti them vetesqe ti ke ikurPor megjithese ti je akoma me muaune gjithmone kam qene vetem
Min odödliga
Jag är så trött på att va härNertryckt av alla mina barnsliga rädslorOch om du måste gåÖnskar jag att du bara kunde gåFör din närvaro hänger fortfarande kvar härOch den vill inte lämna mig ensamDe här såren verkar inte läkaDen här smärtan är alldeles för riktigDet är bara så mycket som tiden inte kan sudda ut
(Refräng)När du grät så torkade jag bort all dina tårarNär du skrek så slog jag bort alla dina rädslorOch jag höll din hand under alla dessa årMen du har fortfarande allt av mig
Du brukade fängsla mig med ditt resonerande ljusMen nu är jag bunden av livet som du lämnade bakom digDitt ansikte, det spökar i mina en gång behagliga drömmarDin röst, det har jagat iväg allt mitt förståndDe här såren verkar inte läkaDen här smärtan är alldeles för riktigDet är bara så mycket som tiden inte kan sudda ut
(Refräng)
Jag har försökt så hårt att säga mig självAtt du är bortaMen även om du är fortfarande med migSå har jag varit ensam hela tiden
(Refräng)
Sonsuzluğum
Burada bulunmaktan yoruldumİçimde sakladığım, tüm çocukça korkularımdan dolayıEğer gitmek zorundaysanKeşke sadece çekip gidebilsenÇünkü varlığın hâlen buradaVe beni terk etmeyecekBu yaralar sarılacak gibi görünmüyorBu acı fazlasıyla gerçekZamanın silemediği o kadar çok şey var ki
(Nakarat)Ağladığında, tüm göz yaşlarını silerdim benÇığlık attığında, tüm korkularını savaşarak uzaklaştırırdımVe tüm bu yıllar boyunca senin elini tuttum benAma sen hâlen, her bir hücreme sahipsin
Beni kendine çekerdin, yankılanan ışıltınlaGeride bıraktığın hayatta, asılı kaldım benYüzün hiç terk etmiyor, o en güzel rüyalarımıSesin alıp götürüyor, sahip olduğum tüm ruh sağlığımıBu yaralar sarılacak gibi görünmüyorBu acı fazlasıyla gerçekZamanın silemediği o kadar çok şey var ki
(Nakarat)
Senin gittiğini kendime anlatmak içinÇok uğraştımAma hâlen benimle olmana rağmenYapayalnızım ben