Kogu Tõde Jüriööst
Ma olin ainuke naine, kes jäi õue sel öölMa seisin üksi kuupaistel, polnud relva mu vöölOn taamal kukkumas käed ja taamal lendavad peadMe tublide meeste väed jäid maha lebama seal
Nad tulid põõsastest välja, silmist purskamas leekSuur imestus oli leida ainult naist enda ees
Seisin sealNende eesJüriööl
Küll kartsin palju, ei hirmu välja näidanud ma,Üks vaenlane sai mult kallid, teisel paitasin peadSiis söötsin kõhud neil täis, kõik uinusid koidu eelNad seda ei teadnud, et on karuputk toidu sees
Nad tulid põõsastest välja, silmist purskamas leekSuur imestus oli leida ainult naist enda ees
Seisin sealNende eesJüriööl
Seal seisid surmade kindral, käed mustad tapalööstJa väike tüdruk, sel hirmsal verisel jüriööl