Ootamas ees
Üle uduse sootõuseb hommiku kiir.Metsaserval on hea:ma olen sinuga.
Veidi jahe on veel,aga minema peab.Olles rändaja teel,meid külm ei pidurda.
Maha suruda soovtaha vaadata veel.Kõige raskem on teesinu enese sees.
Ära kauem enam oota,iseendale vaid looda.Nii palju avastamist ootamas ees,on sind veel ootamas ees.
Võssa kasvanud aas,vana lagunev küün.Vihmasabina eestme lähme varjule.
Sul on südame soov,mille täitma ma pean.Et me rännakust looma ükskord kirjutan.
Maha suruda soovtaha vaadata veel.Kõige raskem on teesinu enese sees.
Ära kauem enam oota,iseendale vaid looda.Nii palju avastamist ootamas ees,on sind veel ootamas ees.
Argisekeldused heida,iseennast püüa leida.Nii palju ilusat sa peidad enda sees.
Ma tänan, et õnnmeie juures on veel.Kõige raskem on teeSinu enese sees.