Süda vaikselt närbub
Siiras ja selgesu sinisilmapaar.Tabamatult kergeja kõrgeneid silmi raamiv kulmukaarmu mälupilti sööbisja rahu hingest röövis.Neid kaasas olen kandnud ma kõikjalja kõikjaljään kandma endaga.
Sul kauge tee on eesmul veri tardub soonte seeshing aimab kaduon painav valusüdames.
Enam rahu ei saaülbelt üle maaalla taevast laskuslahkumise raskus.Ma rahu ei saa.Udus sinitaevakaarhalliks värvubja süda vaikselt närbub. (x2)
Päevades valgustöös vaikust puudu jääbSind hüüdes väeti on häälKas tõesti sa annad mind käest?Mu sõnal pole kaaluei paranda see haavusu hing on jääsOn pajudel oksad vajund kaardusest neilgi puudub leinast pääs.
Kauge tee on eesmul veri tardub soonte seeshing aimab kaduon painav valusüdames.
Enam rahu ei saaülbelt üle maaalla taevast laskuslahkumise raskus.Ma rahu ei saa.Udus sinitaevakaarhalliks värvubja süda vaikselt närbub. (x2)
Sul kauge tee on eesmul veri tardub soonte seeshing aimab kaduon painav valusüdames.
Enam rahu ei saaülbelt üle maaalla taevast laskuslahkumise raskus.Ma rahu ei saa.Udus sinitaevakaarhalliks värvubja süda vaikselt närbub. (x2)