Avatud
Kõik nii kummaline näib.See võit nüüdmu kannul käib.See tee lõhkunud on mind.Olen siin.
On öö saanud päevaks mul,uinun alles hommikul.On laul mu kaaslaseks sel teel.Kõnnin veel, ikka veel.
On avatudmu hing ja meel,kuid haavatult endtunnen enda sees.Mu silmades on kirjaskõik, mis ootab ees.
Üks hetk,üks ainus silmapiir.Kord kaos, kord hele valguskiir,kord morn, kord südamlik on see.Kõnnin veel, ikka veel.
Kõike, mida soovin öeldakäib mu loodu varjus.Seda kõike, mida mõeldanäib ehk liiga palju.See, kes kaduvusse näeb,lõpuks igavikku jääb.
On avatudmu hing ja meel,kuid haavatult endtunnen enda sees.Mu silmades on kirjaskõik, mis ootab ees.